Günter Grass "Katz und Maus"

See novell on mul öökapil lugemisjärge oodanud oma seitse aastat. Oma osa oli ka aimdusel, et kuigi "Plekktrummi" järg, ei küündi ta eales selle tasemeni. Ehk tegigi lugemispaus head, igal juhul nautisin iga lehekülge.

Pilenz, raamatu peategelane, ei räägi hoopiski endast. Ta räägib hiirekujulise aadamaõunaga klassikaaslasest nimega Joachim Mahlke. Mahlke ei paista teiste klassikaaslaste seast millegi poolest silma, kuni õpib ujuma - ja sukelduma. Algul peab ta veel anuma, et teised ta laevavrakkide juurde sukelduma kaasa võtaksid, ent pärast esimesi sukeldumisi pälvib ta poistegrupi imetluse. Edasi areneb lugu juba teise maailmasõja taustal omasoodu. Grassi müstilis-maagiline jutustusviis on kaasahaarav, pilav iroonia ja vahe sulg ei säästa midagi - oma osa saavad religioon, kooliharidus, kogu ühiskond.

"Kass ja hiir" on ilmunud eesti keeles Mati Sirkeli tõlkes 1988.a "Loomingu" raamatukogu sarjas.

Eugen Ruge "In Zeiten des abnehmenden Lichts"

Ruge "In Zeiten des abnehmenden Lichts" on eesti keeles ilmumata, ent tõlkes kõlaks pealkiri umbes nagu "Kustuva valguse aegu". Tegemist on Ida-Saksa perekonnaromaaniga, kus ilmnevad Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnevad muutused kolme erineva põlvkonna perspektiivist. Sealhulgas käsitletakse aega enne, pärast ja müüri langemise ajal. Romaan toob ilmsiks vanema põlvkonna raskused muutustega toimetulekutel, nende leina ja nostalgia "kaotatud kodumaa" järele. Poliitiliselt laetud teemat on osavalt käsitletud, tegelaskujud on sügavad ja romaan kaasahaarav.

Tegemist on Ruge debüütromaaniga, mille eest ta 2011. aastal Saksa Raamatuauhinna sai.

W.G. Sebald "Austerlitz"

Järjekordne huvitava jutustusperspektiiviga raamat. Peategelase kohta ei saa me teada praktiliselt midagi, isegi ta nime mitte. Selle asemel räägib ta meile Austerlitz'i loo. Austerlitz pole kunagi tundnud, et ta kuhugi kuuluks, tema varajane lapsepõlv on tema jaoks müsteerium ning ajalooteadmised on tal ainult kuni Austerlitz'i lahinguni. Järk-järgult räägib ta protagonistile oma loo ning müsteeriumid saavad lahenduse.

Romaan on ohtralt illustreeritud fotomaterjaliga, jättes dokumentalistliku mulje, justkui kompenseerimaks ümberjutustuse tõttu tekkivat jutustaja usaldamatust. Lugu on üks näide paljudest näitamaks II MS õõvastavaid tagajärgi; lisaks huvitav mõtisklus mälust, mäletamisest ja identiteedist - teemadekompleksist, millega viimase aasta jooksul süviti tegelenud olen.