Peeter Helme "Varastatud aja lõpus"

Natuke süvenen ka varemloetud eesti kirjandusse. Peeter Helme "Varastatud aja lõpus" tundus raamatupoes kätte võttes äärmiselt huvitav lugemine, sellepärast raamatu ka muretsesin. Läbi sai kiiresti ning raamatu lõppedes jäi kummitama tunnetus, et tegemist oli pigem väga tugeva romaani visandiga kui valmisromaaniga. Kuulanud ära 1. novembril 2011. OP!'is ilmunud intervjuu, sai mulje ainult kinnitust. Minu jaoks jäi puudu sügavusest karakterites ning tegevustikus, pigem kokkuvõtva jutustuse kui kaasahaarava kirjeldusega romaan häirib kiire pinnapealsusega.

Väikse kibedusenoodiga hääles tundub mulle ka, et naisautorite puhul oleks sarnane romaan tembeldatud "ajaviitekirjanduseks", meesautorite puhul ollakse altimad nägema filosoofilist sügavust romaani taga. Ohjah. See selleks.

Üldkokkuvõttes ikkagi huvitav lugemine.

Eugen Ruge "In Zeiten des abnehmenden Lichts"

Ruge "In Zeiten des abnehmenden Lichts" on eesti keeles ilmumata, ent tõlkes kõlaks pealkiri umbes nagu "Kustuva valguse aegu". Tegemist on Ida-Saksa perekonnaromaaniga, kus ilmnevad Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnevad muutused kolme erineva põlvkonna perspektiivist. Sealhulgas käsitletakse aega enne, pärast ja müüri langemise ajal. Romaan toob ilmsiks vanema põlvkonna raskused muutustega toimetulekutel, nende leina ja nostalgia "kaotatud kodumaa" järele. Poliitiliselt laetud teemat on osavalt käsitletud, tegelaskujud on sügavad ja romaan kaasahaarav.

Tegemist on Ruge debüütromaaniga, mille eest ta 2011. aastal Saksa Raamatuauhinna sai.

W.G. Sebald "Austerlitz"

Järjekordne huvitava jutustusperspektiiviga raamat. Peategelase kohta ei saa me teada praktiliselt midagi, isegi ta nime mitte. Selle asemel räägib ta meile Austerlitz'i loo. Austerlitz pole kunagi tundnud, et ta kuhugi kuuluks, tema varajane lapsepõlv on tema jaoks müsteerium ning ajalooteadmised on tal ainult kuni Austerlitz'i lahinguni. Järk-järgult räägib ta protagonistile oma loo ning müsteeriumid saavad lahenduse.

Romaan on ohtralt illustreeritud fotomaterjaliga, jättes dokumentalistliku mulje, justkui kompenseerimaks ümberjutustuse tõttu tekkivat jutustaja usaldamatust. Lugu on üks näide paljudest näitamaks II MS õõvastavaid tagajärgi; lisaks huvitav mõtisklus mälust, mäletamisest ja identiteedist - teemadekompleksist, millega viimase aasta jooksul süviti tegelenud olen.

Julie Osuka "The Buddha in the Attic"

Romaan on lühike ja lööv. Lihtne lugeda, samas väga intensiivne lugemiselamus. Intrigeeriv on nii romaani teema kui jutustamise vorm: Osuka toob kuuldavale ehk oma paarisaja jaapani naise hääled ühekorraga. Need hääled räägivad, kuidas nad enne teist maailmasõda Jaapanis kirja teel USA elanikele mehele läksid ja siis aurikuga tõotatud maale sõitsid. Ees ei oodanud aga kirjades lubatud nägusad mehed ja rikas elu, vaid vastupidi, orjamine viljapõldudel, karmi käega abikaasad ja rassiline tagakiusamine.

Kuigi Osaka sellele ainult vihjab, on tegu ka jaapanlaste lugudega, kes poliitilise situatsiooni tõttu sõja ajal sunniviisiliselt USA "interneerimislaagritesse" viidi. Teemast teab avalikkus veel tänapäevalgi väga vähe, kui üldse.

Üks meeldejäävamaid lugemiselamusi selle suve jooksul.