Jaak Järv "Vallimäe neitsi"

alapealkirjaga "Algupärane romaan eesti minevikust". Kahtlus on, et olen sellest kusagil keskkooli lugemikus isegi põgusalt lugenud ja imestanud, et teda kohustuslikus kirjanduses ei olnud - ikkagi algupärane romaan ju.

Nüüd läbi lugedes olen pigem tänulik selle eest. Lugu on küll põnev lugeda (kuigi tänapäeva lugeja jaoks on puändid ehk ettenähtavad), ajalooline taust annab lisaväärtust ja filoloogitaustaga inimestel on kindlasti ka huvitav jälgida, kuidas erinevad sõnad eesti keeles viimase paarisaja aasta jooksul tähendust muutnud on. Samas loo kunstiline väärtus pole ehk kõige kõrgem ja paatoslik toon ning vaprad ja õilsad kannatavad kangelased ning kangelannad hakkavad mingi hetk närvidele käima.