Margus Tamm "Unesnõiduja"

Elame youtube'i- ja netikommentaariumi ajastul, kus enamus materjali on läbi töödeldav 30 sekundi kuni kolme minutiga. Selles suhtes käivad lühijuttude kogumikud trendi ja ajatunnetusega igati kaasas.  Vastupidiselt äsjaloetud Heinsaare lühijuttudele on Tamme "Unesnõiduja" täielik maiuspala. "Unesnõiduja" karikeerib inimeseks-olemise essentsi, tõsiseksjäänud näoga autor pilab nii ennast kui kõiki inimesi enda ümber. Äratundmisrõõmu peaks tundma iga lugeja. Kuigi tegu on justkui pea iseseisvate lühijuttudega, on olemas ka kerge seos lugude vahel, mõned tegelased korduvad, lood on ajaliselt järjestatud.

Eriti jäid meelde "Rahutused Tallinnas", "Auhindamatu" ja "Kõikide matuste ema".

Toon ära tsitaadi loost "Rahutused Tallinnas":
" Platnoid sõid saia. Mälusid aeglaselt ja mõtlikult. Nad olid enda kätte koondanud 15 pätsi saia. Mitte, et nad neid endale kuidagi vägivaldselt võtnud oleksid, lihtsalt eestlased olid alustanud näljastreiki. Õigimini oli see mingi eestlaslikult introvertne variant näljastreigist - häälekaid nõudmisi ei esitatud, valvureid streigi alustamisest ei teavitatud, lihtsalt nälgiti. Niimoodi vaikselt, soovimata teisi häirida või tõmmata endale liigset tähelepanu." (Lk 111-112)

Tamm sai "Unesnõiduja" eest Betti Alveri debüüdipreemia 2012.